Liive peidus patud

Eesti Energia juhikonkursil kujunes peamiseks küsimuseks, kas jätkata senise esimehe Sandor Liivega või Liiveta.Erkki Raasukese ettevõtmised riigisektoris on seni pälvinud valdavalt kiitust. Need on olnud jõulised ja julged, kuid - mis peamine - läbipaistvad ja arusaadavad. Olgu siis selleks Tero Taskila ametist vabastamine Estonian Airi presidendi kohalt pärast seda, kui rahvuslik lennufirma oli pankroti äärele maandunud või suurpuhastus maanteeametis, mille Raasuke võttis ette pärast seda, kui Äripäev oli paljastanud senise juhi Tamur Tsäkko ja tema lähedaste kaasjuhtide arvukad lõbureisid.Seevastu Eesti Energia suunamuutus on kaetud justkui põlevkivitolmuga. Raasuke põhjendas Kuku raadios saates „Nädala tegija“ ettevõtte uue juhi valimist vajadusega muudatuste järele energiafirmas. „Küsimus oli selles, et kas ettevõte vajab mingisugust muudatust ja kui suur see muudatus olema peaks. Vaikselt jõudsin arvamuseni, et aeg muudatusteks on praegu,“ rääkis Raasuke. „Ei saanud samamoodi edasi minna.“ Aga miks? Raasukese hinnangul oli vaja vaatenurga muutust ning seda, et seni tähelepanuta jäänud probleemid tuleksid esile. Millised?Eesti suurima riigifirma juhi väljavahetamist ümbritseb ootamatult palju vastuseta küsimusi, mis lihtsustatult taanduvad ühele: mis oli see Liive ametist viinud patt? Nii jääb üle vaid spekuleerida.Raske on Liivele ette heita majanduslikult kehva juhtimist. 2005-2013 on Liive juhitud ettevõte maksnud 646 miljonit eurot dividende. Tõsi, ettevõttel on ka 723,6 miljoni eurone netovõlg, kuid sisuliselt on võetud laenu, et saaks dividende maksta. Seega omaniku ootusi dividendidele on firma täitnud ning rööbiti on kasvanud ka ettevõtte väärtus. Poliitikute ootusele madalama elektrihinna suhtes pole aga turu avanedes enam vastata võimalik.Ei ole kuulda olnud ka, et Liive oleks parteiliselt kallutatud. Ta on saanud hakkama Edgar Savisaare, Juhan Partsi ja Jürgen Ligi alluvuses. Sellest loogikast lähtudes vajaks esmajoones väljavahetamist Tallinna Sadama juhtkond, millest kõneldakse kui nõukogu ehk peamiselt Reformierakonna otsuste täideviijast.Pigem on Liive silma paistnud Eesti Energia huvide isepäise kaitsjana. Meenub kevad, kui Reformierakonna ja sotside punakollase võimuliidu koalitsioonileping sundis Eesti Energia juhatust kiiresti reageerima ning maalima musta stsenaariumi, mille järgi lepingu täies ulatuses täideviimine vähendaks ettevõtte väärtust kuni 300 miljonit eurot. Ette on heidetud ka välisprojekte. Nii vajab äsja lõppfaasi jõudnud Eesti Energia Jordaania projekt ligi 500 miljoni eurost kapitalisüsti. On vähe tõenäoline, et Eesti riik on nõus kas või sendigi juba kulutatud ligi 15 miljonile eurole lisama.Mis sai Eesti Energia nõukogu otsuse kaalukeeleks Liive kahjuks, pole selge. „Ei ole kahtlust, et Eesti Energia on olnud edukas ja hästi juhitud ettevõte,“ kinnitas Raasuke pressiteates.Eesti Energia uueks juhiks saab 1. detsembril Hando Sutter. Loodan, et ootused tema suhtes on läbipaistvad ja arusaadavad. Võttes aluseks Eesti Energia väärtuse, on see enam kui miljardi euro küsimus.